et
Büroo

Tänava ühel küljel on majad ja nende esimese korruse suurte akende taga, mis sarnanevad kauplusevitriinidega, on väikesed toad libudele, kes pesuväele võetult istuvad otse vastu klaasi patjadega polsterdatud tugitoolides. Nad näevad välja nagu suured igavlevad kassid.

Tänava teise külje moodustab hiiglasuur gooti katedraal neljateistkümnendast sajandist.

Libude maailma ja Jumala maailma vahel nagu jõgi kahe impeeriumi vahel levib vänge kusehais.

Katedraali sisemuses olid vanast gooti stiilist järele jäänud ainult kõrged lagedad valged seinad, sambad, võlv ja aknad. Seintel pole mitte ühtegi pilti, mitte kusagil pole ühtegi skulptuuri. Kirik on lagedaks tehtud nagu võimla. Ainult keskele on seatud suure nelinurga kujuliselt pingiread, mis ümbritsevad miniatuurset poodiumi koos jutlustajale määratud väikese lauaga. Toolide taga on puitkabiinid, loožid rikaste linnakodanike perekondadele.

Need toolid ja loožid asuvad siin nõnda, et pole vähimalgi määral arvesse võetud ei seinte kuju ega sammaste paiknemist, nagu oleks tahetud väljendada oma ükskõiksust ja põlastust gooti arhitektuuri vastu. Kalvinistlik religioon muutis juba sajandite eest kiriku üksnes angaariks, millel polnud muud funktsiooni kui kaitsta usklikke palvetajaid vihma ja lume eest.

Franz oli võlutud: läbi selle saali siin oli kulgenud ajaloo Suur Marss.

Milan Kundera "Olemise talumatu kergus"

Tagasi

Avalehele